Yuuyum irratia

K’A’AJSAJIL KU YÚUCHUL TU K’IINIL FINADOS TU LU’UMIL YUCATÁN, MÉXICO

Guaixe 2020ko urr. 30a, 12:28

- Ts’o’ok túun u k’éexel le k’iino’oba’, jach chika’an ken náats’ak finados - ku t’aan in na’ tu tsikbal yéetel in yuum tu ts’ook u k’iinilo’ob septiembre.

Tu noj lu’umil Méxicoe’ yaan ya’ab k’iimbesajo’ob yéetel máank’iinalo’obi’, chéen ba’ale’ yaan jump’éel ku much’ik tuláakal kaaji’ lela’ u k’a’ajsa’al u piixan kimeno’ob wa ánimas ba’ale’ ma’ chéen jump’éel bix u k’a’ajsa’ali’, láalaj kaaj yéetel miatsile’ yaan bix u k’a’ajsik yéetel u k’iimbesik u kimeno’ob. Tu petlu’umil Yucatáne’ ku yúuchul tu ts’ook u k’iinilo’ob octubre yéetel u káajbal noviembre lela’ k’ajóolta’an finados.

Yuum k’iin Fray Diego de Landa ku ya’alike’ le maaya’ob wey tu petlu’umil Yucatáne’ ku k’ubiko’ob ixi’im, uk’ul, taak’in yéetel tikin janalo’ob ichil u kúuchil muknáal lela’ ku beeta’al bin uti’al ma’ u binetik janal ti’ le kimen táan u bin tuláak’ kuxtalo’. Ku muka’al bin le ánimas ichil le najo’ beyo’ kimen yéetel kuxa’ane’ láayli’ u múul kajtale’.

Tumen u k’a’ajsajil finadose’ ku beetik u líik’sikubaj tuláakal u kaajil u petlu’umil Yucatán, leti’ le noj k’iino’ob jach ku pa’ta’al u k’uchulo’. Jump’éel k’a’ajsajil tajan ya’ab ja’abo’ob káajak u beeta’al tumen tuláakal miatsil.

In kaajale’ Xaya u k’aaba’, yaan tu noojil u lu’umil Yucatán, in kaajale’ ma’ jach nojochi’, míin ma’ tu máan ti’ 4 mil máak kaja’ani’. Xaya, ku tal ti’ ka’ap’éel t’aan: xa’ay yéetel ja’. 

Chéen u yookbal u wi’inalil octubre le kaajo’ ku k’éexel, bix u yu’ubal u máan le k’iino’obo’, bix u k’éexel le iik’o’, jach chika’an yaan ba’ax ku pa’ta’al u k’uchul, tuláakal kúuchil koonole’ táan u yéensik u nu’ukulil ets’kúunsaj te’ k’iino’obo’, je’el bix kib, poom, chukwa’, ch’ujuk yéetel uláak’ ba’alo’ob. U yotoch máake’ ku káajal u p’atik jats’utsil, ku páaktal, ku yutskíinsa’al u kootil, ku bona’al, le muknáalo’ ku páakta’al xan, ku bo’onol, tuláakal máak táan u l’iik’sikubaj uti’al le noj k’iino’obo’. 

Yaan naje’ ku yutskíinsa’al u xa’anil, u kolóojche’il, u pak’lu’umil wa xan u séebkunsik máak u ts’o’oksik u yotoch wa táan a u beetik. Jump’éel k’iin u bine’ mix jump’éel nook’ lecha’an suum, mix jump’éel nu’ukulil janal éek’ ma’ p’o’oba’ani’, ichnaje’ míista’an, yaan si’ uti’al le chaakal ku yúuchul te’ k’iino’obo’, táankabe’ míista’an. Uti’al beyo’, ken k’uchuk kimeno’obe’ yéetel ki'imak óolal kk’amiko’ob, tumen le k’iino’ob je’elo’ uti’al k’iimbesaj, k’a’ajsaj yéetel múul kuxtal.

U k’a’ajsajil finadose’ ku k’iimbesa’al beya’:
U piixan mejen paalal, tu k’iinil 31 ti’ octubre, uti’al u yets’kúunsa’al le janalo’, yaan u ts’a’abal jump’éel sak mantel, ku ts’o’okole’ ku yets’kúunsa’al le janal ki’ u jaantik le kimeno’, u luuch ja’, loolo’ob, kibo’ob jejeláas u boonil, jump’éel kili’ich k’atab che’ wa cruz, ch’ujkil ich paak’áalo’ob, u yoochel le kimeno’, yaan tu’uxe’ ku ts’a’abal u báaaxalo’obi’, yéetel uláak’ ba’alo’ob uti’al u k’a’ajsa’al.

U piixan nojoch máak, tu k’iinil 1 ti’ noviembre, uti’al le je’ela’ te’ yóok’ol le mayak che’o’ ku ts’a’abal jump’éel sak mantel, kamp’éel box wa sak kib, janal ki’ u jaantik ka’ach le kimeno’, loolo’ob, ku ts’a’abal u yo’och k’áaj wa ku yuk’ik ka’ach kuxa’an, u chaamal wa xan ka’ach ku ts’u’uts’, u luuch ja’, pak’achbil waaj, jump’éel cruz, u yoochel le kimeno’, yéetel uláak’ ba’al ku ts’a’abal uti’al u k’a’ajsa’al.
 
Tuláakal piixano’ob, tu k’iinil 2 ti’ noviembre beeyxan ku yets’kúunsa’al janal uti’al tuláakal kimeno’ob., ku ts’a’abal je’el bix mantel, kibo’ob, ja’, loolo’ob, oochel, waaj. Yaan tu’ux tu petlu’umil yucatáne’ k’ajóolta’an xan bey miisa pixan, tumen le k’iin je’ela’ ku yúuchul miisa tu kúuchil muknáal.

 

Ichil le jejeláas loolo’ob suuk u ts’a’abalo’obo’ ti’ yaan: Xtees, Xpujuk, Jmul, Virginia, Teresita, San diego yéetel uláak’o’ob.

Ba’ax táan u taal u tu’ubsale’ u k’a’ajsa’al u piixan kimeno’ob mina’an máax k’a’ajsiko’ob, k’ajóolta’an bey ánima sola, lela’ ku ts’a’abal jump’éel chichan mayakche ichil le najo’ tu’ux xan ku ts’a’abal jump’íit janal, u yo’och ja’, kib yéetel loolo’ob, beeyxan wa jump’éel ch’uyub ku le’echel k’abche’ chan náach joolnaj uti’al u náats’al, tumen ku tsikbalta’ale’ yaan pixane’ sublak okol ichnaj, le beetik ku ts’a’abal ti’ chan náach joolnaj.

Jump’éel k’a’ajsaj ich chíimpolal yéetel ki’imak óolal, tumen kk’a’ajskik kkimeno’obe’ ku taasik to’on kuxtal yéetel boonil tak piixan.

 

Tumen: Marcos Regino Pech Naal 
Xak’alta’an tumen: Alejandra Sasil Sánchez Chan